23/12/2020
Laeka jõululäkitus:
Igal aastal loeme Luuka evangeeliumist järgnevat lõiku: „Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.“
(Lk 2:8–12)
Kuidas teadsid karjased, millise maja juures, millises sõimes on lapsuke mähitud ja magab? Ingel ei öelnud, millises loomatallis, millises laudas, millises sõimes. Ingel isegi ei kõnelnud lapsevanematest Joosepist ja Maarjast. Ei mingit ees- ega perekonnanime, mille abil laps üles leida. Kuhu pidid karjased siis minema? Maju on Petlemmas palju ja ei tea, kui palju lapsi veel lisaks. Kuidas teadsid karjased, kuhu minna, kui tegemist oli Messia ehk Kristuse sünniga?
Sellele küsimusele vastuse leidmine viib meid tagasi prohvet Miika juurde. Tuttav Vana Testamendi prohvetlik ettekuulutus Messia sünni koha kohta leidub prohvet Miika raamatus: „Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas,
sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest“ (Mi 5:1).
On selge, et on tegemist Petlemma linnaga. Aga kus kohal Petlemmas saab olema see paik, kust karjased otsivad last mähitud ja sõimes magavat? Selleks tuleme taas prohvet Miika kuulutuste juurde (Mi 4:8): „Ja sina, Karjatorn, Siioni tütre küngas! Sinu juurde tuleb ja saabub endine valitsus, Jeruusalemma tütre
kuningriik.“
Karjatorn asub umbes tuhande sammu kaugusel Petlemmast. Püha Hieronymuse
ütluste järgi oligi Karjatorni ümber olev ala see paik, kus karjased olid õitsil
pidamas valvet oma karja üle, kui nad kuulusid inglikuulutust ja taevavägede hulka laulmas „Au olgu Jumalale kõrges ja maapeal rahu, inimestest heameel“.
Ega need karjased ja see kari polnud tavalised. Tavaliselt oleksid karjased oma segakarja, lambaid ja sikke, karjatanud väljaspool linna ümbritsevat ala, see on, kõrbes.
Need karjased Petlemma läheduses karjatasid lambaid, keda oli kasvatatud
templis toimuvate ohvrite tarvis. Sellest annab meile tunnistust Mišna ehk juutide suuliste pärimuste ja seaduste kogu, mis seletab meile, et kui need lambad hakkasid poegima, viidi nad Karjatorni juurde alumisele korrusele. Parast talle sündi vaatasid preesterlikud karjased hoolsalt vastsündinud talle üle, et ta oleks ohvri vääriline ehk ilma igasuguste vigadeta. Olles kõlblikuks kuulutatud,
mähiti talle nii, nagu lapsi mähitakse, et ta viga ei saaks ning jääks ohvriks kõlbulikuks.
Need preesterlikud karjased teadsid täpselt, kuhu minna, et leida vastsündinud Messiat, Päästjat, see on, Issandat Kristust. Mis muu paik Petlemma juures oleks olnud loogilisem kui Karjatorn, mille sõimes magas lapsuke. Kes muidu kui mitte
just need karjased oleksid aru saanud selle sõimes oleva lapse tähtsusest.
Ristija Johannes, olles preesterlikust perekonnast, teadis kindlasti Jeesuse sünnipaiga tähtsust. Kus mujal oleks võimud „Jumala Tall“ sündida kui mitte
selles samas paigas, kus paasatalled ilmale tulid? Jeesus polnud tavaline laps, vaid sündis ja oli pühitsetud eriliseks ülesandeks: Päästjaks ja Lunastajaks.
Jumal kasutas keiser Augustuse poolt välja kuulutatud rahvaloendust selleks, et Joosepit ja Maarjat saada Petlemma. Jumal kasutas rahvamassi ja rahvastatud
külalistemaja, et saada Joosepit ja Maarjat Karjatorni juurde. Kuna polnud muud aset vastsündinud lapsele, leiti meie Issandale Kristusele esimeseks hälliks sõim.
Millised mõtted võisid olla Joosepi ja Maarja südameis, kui karjased kuulutasid neile ja andsid teada, mida ingel oli öelnud nende vastsündinud lapse kohta?
Nelikümmend päeva hiljem kohtudes Jeesus-lapsega kuulutab vaga Siimeon, kiites Jumalat: „Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda sest, mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile“ (Lk 2:29–32).
Soovides kõigile tervist ja õnnistust Jõulupühadeks ja uueks aastaks!
Tallinnas, jõulureedel 2020.
Gustav Piir
